Täna Tallinna Ülikoolis Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga Euroopa Liidu oleviku ja tuleviku üle arutlenud president Toomas Hendrik Ilves manitses meeles pidama, et ei Euroopa Liit ega Eesti iseseisvus pole midagi sellist, mida võib pidada iseenesest mõistetavaks.

- President Toomas Hendrik Ilves
- Foto: Eiko Kink
„Euroopa ei ole eliidi projekt,“ märkis Ilves. Just Euroopa Liit on taganud eestlastele võimalused nii vabalt liikuda ja vabalt oma mõtteid väljendada. „See ei ole midagi vähetähtsat.“
Euroopalikud väärtused ja vabadused on aga tänasel päeval rünnaku all nii ELi sees kui väljastpoolt. Radikaalsete parteide esiletõus Euroopas seab küsimärgi alla liberaalse demokraatia mudeli, väljast ohustab Venemaa agressioon. Mõneti on praaegu sarnane peataolek nagu kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel, kui ei osatud õieti arvata, kuhu Euroopa edasi liigub, arutles Ilves.
Frans Timmermansi sõnul nähakse Euroopas liiga tihti vaid Brüsselit, enesele tunnistamata, et Euroopa tähendab eelkõige tolerantsi, õigusriiki ning väikerahvaste võimalust oma riigi piires rahus toimetada, selle asemel, et sõltuda suurte armust ja meelevallast.
Et see nii võiks püsida, ei või Timmermansi sõnul lasta süveneda usaldamatusel – liikmesriikide vahel, ELi institutsioonide vastu, tulevikuväljavaadetes. Kui tulevikuusku ei ole, jäävad toppama vajalikud reformid ja naasevad mineviku tondid – jälle on Euroopa vähemused need, kes hädades süüdi.
Eesti võiks siin Timmermansi sõnul olla riik, mis oma eeskujuga – eelkõige digitaalse majanduse võimaluste vallas, ka teisi liikmesriike uuendustele innustab ja hirme hajutada aitab. Näidates, et suurem IT kasutus ei pea tingimata tähendama Orwelli laadis antiutoopiat, vaid võib tagada parema tervishoiukorralduse ja majanduse suurema läbipaistvuse, mis omakorda ohjab korruptsiooni. Et andmed on turvaliselt kaitstud. Liikmesriikide omavaheline tihedam andmevahetus aitaks tegelda ka Euroopa ette kerkinud uute probleemidega – sealhulgas islamiriigi ISISe ridades võidelnud isikute liikumise ja tegevuse parema jälgimisega.
Rääkides olukorrast Ukrainas, oli Ilves seda meelt, et Ukraina vajaks lääneriikidelt ka relvaabi. „Sellise varustusega Ukraina kaotab,“ ütles Ilves.
Timmermans leidis, et kindlasti tuleb ELis jääda ühtseks ja jätkata Venemaa majanduslikku survestamist. Sest kui jätta agressioonile reageerimata ja lähtuda vaid Euroopa majanduslikest huvidest, ei ole väikestel riikidel oma riigi piirides enam kindlust. Ukraina ise peab aga ilmutama suuremat reformitahet – julgeolekuolukord ei ole vabandus.
Timmermansi ülesanne Euroopa Komisjonis on muuta Euroopa Liit kodanikele uuesti lähedasemaks. See tähendab komisjoni esimese asepresidendi sõnul ka Euroopa väikeettevõtete usalduse tagasi võitmist, mis eeldab omakorda bürokraatiavõsa tuntavat harvendamist.
Tulevikku vaadates ärgitas Timmermans Euroopa noori tänapäevaseid sidevõimalusi kasutades rohkem organiseeruma ja muutuste läbi viimist enda kätte võtma. Ilvese lõppsõnaks jäi aga manitsus, et vabadus on rünnaku all ning Euroopa, nagu me seda täna tunneme, pole iseenesestmõistetav.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!